Hiina selle aasta kõige olulisema poliitetenduse – «kaks istungjärku» – sõnum oli, et riik valmistub Trumpi teiseks ametiajaks vastupanu, strateegilise kohanemise ja mõõduka optimismi seguga, kirjutab suursaadik Clyde Kull Postimehes.
4.-11. märts toimunud Rahvuskongress ja Hiina Rahvapoliitiline Konsultatiivkonverents andsid ülevaate Hiina valitsuse mõtteviisist, avaldades selle peamised prioriteedid kiiresti muutuval globaalsel maastikul.
Kuigi dramaatilisi üllatusi ei olnud, kinnitasid kohtumised Hiina pühendumust tehnoloogilisele isevarustatusele, järkjärgulist majanduse stimuleerimist ja sõjalisi ambitsioone. Väärib esiletoomist, et Peking on valmis nii pingete eskaleerimiseks kui ka diplomaatiliste kanalite avatuks hoidmiseks USAga.
Tehnoloogiline võidujooks: uus lahinguväli
Üks kahe istungjärgu kõige märgilisemaid teemasid oli kodumaiste tehnoloogiate edendamine, eriti tehisintellekti valdkonnas. Tähelepanu keskmes oli tehisintellekti idufirma DeepSeek, mille puhul tõsteti esile selle avatud lähtekoodiga lähenemist kui vahendit, mille abil tutvustada maailmale “Hiina tarkust”. Sõnum oli ühemõtteline: Peking kahekordistab oma pingutusi tehnoloogilise sõltumatuse saavutamiseks, mis on USA ja Hiina vaheliste pingete suurenemise taustal muutunud üha aktuaalsemaks.
Suuremahuline toetus sellistele tehisintellekti ettevõtetele nagu DeepSeek, Xiaomi ja XPeng peegeldab valitsuse laiemat strateegiat vähendamaks sõltuvust Lääne tehnoloogiast. Ettevalmistused selleks on kestnud juba pikemat aega, eriti pärast USA sanktsioone selliste ettevõtete nagu Huawei suhtes. Nüüd, pärast Trumpi naasmist, on see protsess ainult kiirenenud. Välismaiste tehnoloogiamonopolide kaotamise mainimine on selge signaal, et Hiina kavatseb USA domineerimist võtmesektorites vähendada.
Selline lähenemine on seotud ka riskidega. Hiina tehisintellekti buum tekitab investorite seas tohutut elevust, kuid süveneb ka kahtlus, kas mõned neist projektidest ei ole ülehinnatud. Nii nagu Silicon Valley’s on olnud paljulubavaid tehisintellekti idufirmasid, võib Hiinat tabada samasugune tagasilöök, kui kõmu ületab reaalse innovatsiooni.
Järkjärgulised majandusstiimulid keset kaubandussõda
Hiina majanduskasvu eesmärk „umbes 5%“ aastaks 2025 peegeldab ettevaatlikku optimismi, kuid selle saavutamine on raske ülesanne. Valitsus teatas reast stimuleerivatest meetmetest, sealhulgas tarbijatoetustest, pangasüstidest ja kohalike omavalitsuste laenude suurendamisest. Samas ootasid analüütikud hoopis agressiivsemat kulude suurendamist.
Kuid nii öelda elevant toas on süvenev kaubandussõda USAga. Trump on asunud hoogsalt rakendama talle iseloomulikku majandusrelva – tollimakse. Vastuseks kehtestas Hiina tariifid Ameerika põllumajandustoodetele, mis on Trumpi jaoks poliitiliselt tundlikule sektorile suunatud kalkuleeritud samm. Juba Trumpi esimese presidendiaja tunnusjooneks olnud kaubandussõda on taas täie hooga käimas.
Kuid samas osutavad Pekingi vastumeetmed vaoshoitusele. Meetmete pakett oli suhteliselt tagasihoidlik, mis viitab sellele, et Hiina ei taha üle reageerida. Peking mõistab, et täiemahuline majanduslik vastasseis USAga võib vallandada globaalse ebastabiilsuse – mida ta soovib vältida, eriti kuna tema enda majanduse taastumine on endiselt habras.
Sõjaliste kulutuste kasv ja Taiwani küsimus
Kaitsekulutuste 7,2%-line kasv on järjekordne märk sellest, et Peking valmistub võimalikuks konfliktiks, esmajoones Taiwani väinas.
Taiwan on endiselt kõige ohtlikum leekpunkt USA-Hiina suhetes. Pekingi retoorika oli sama karm nagu alati, sõjaväe pressiesindaja hoiatas, et saarel iseseisvusmeelsed saavad tundma, kuidas „silmus nende kaela ümber tõmbub koomale“. Need sõnad ei ole pelgalt ähvardused; need peegeldavad Hiina strateegiat, mille eesmärk on avaldada pidevat sõjalist survet õppuste ja piiririkkumistega.
Samas adub Peking, et kõikehõlmav sõda Taiwani pärast oleks hukatuslik. Agressiivse tooni taustal ei ole näha märke vahetust sõjalisest valmidusest. Selle asemel näib Hiina mängivat pikaajalist mängu – avaldades survet, hoides seejuures kõik võimalused avatuna.
Toiduga kindlustatus ja isemajandamine muutuvas globaalses korras
Kuigi toidukindlustatuse teema ei ole nii suure tähelepanu all kui tehisintellekt või sõjalised kulutused, on see Pekingi pikaajalise stabiilsuse seisukohalt väga oluline.
Kaubandussõda on veelgi enam teadvustanud välismaisest toiduimpordist sõltuvuse probleemi. Kuna Trumpi uued tariifid on suunatud peamistele põllumajandustoodetele, püüab Hiina nüüd vähendada oma sõltuvust USA ja Kanada toidutarnetest. Hoolimata edusammudest kodumaise teraviljatootmise suurendamisel, tunnistavad võimud, et täielik isevarustamine on endiselt raskesti saavutatav.
Väljakutseks Pekingi jaoks on see, et toiduga kindlustatus ei ole ainult pakkumise, vaid ka kulude küsimus. Kui Hiina püüab asendada Ameerika põllumajandustoodete importi kodumaise toodangu või alternatiivsete tarnijatega, võivad hinnad tõusta, mis võib tekitada rahulolematust.
Karmid sõnad, kuid uks diplomaatiale jääb avatuks
Kahe istungjärgu viimane järeldus oli Hiina hoolikalt tasakaalustatud lähenemine välispoliitikale. Välisminister Wang Yi pressikonverents oli kontrastide õpituba – karm retoorika USA ja tema liitlaste vastu, kuid ka üleskutse rahumeelsele kooseksisteerimisele.
Hiina hoiak on üheselt mõistetav: ta on valmis Washingtoniga koostööd tegema, kuid ainult oma tingimustel. Wang lükkas tagasi Ameerika väited Hiina rolli kohta fentanüüli salakaubaveos, eitas muret Taiwani pärast ja kritiseeris Jaapanit USA’ga samastumise eest. Kuid vaatamata nendele teravatele sõnadele rõhutas ta ka, et Hiina ja USA “peavad rahumeelselt koos eksisteerima”.
See kahesugune sõnumite edastamine on strateegiline. Peking ei soovi näida nõrgana Trumpi agressiivse poliitika taustal. Kuid ta teadvustab ka, et sidemete täielik katkestamine USAga ei ole tema huvides. Erinevalt Trumpi esimesest ametiajast, mil Hiina esialgu arvestas kaubandussõja tõsidust valesti, näib Peking seekord paremini ette valmistatud olevat. Ta ei lase end nurka suruda, jättes samas ruumi dialoogiks.
Hiina Trumpi-strateegia – kohaneda, tõrjuda, kuid hoida suhteid.
Valmistudes järjekordseks Trumpi-ajastu turbulentsiks, on Hiina strateegiline tegevuskava võtmas selgeid piirjooni – tehnoloogilise sõltumatuse tugevdamine, majanduse järkjärguline stimuleerimine, sõjalise kohaloleku tugevdamine ja sõltuvuse vähendamine toiduimpordist. Samal ajal hoiab ta diplomaatilised valikud avatuna, vältides kergekäelist eskaleerumist ja andes märku oma tugevusest.
Hiina paistab olevat Trumpi esimesest ametiajast õppinud. Ta teab, et ainuüksi vastusammudest ei piisa – vaja on vastupidavuse, vastumeetmete ja valikulise kaasamise kombinatsiooni. Sõnum Pekingist on, et Trumpi jõupositsioonile astub Hiina vastu. Aga kui tekib võimalus dialoogiks, ei kõhkle Peking seda ärakasutamast.
USA ja Hiina suhetes saabki lähiajal määravaks just selline balansseerimine. Maailma kaks suurimat majandust on keerulises rivaliteedis ning kasvavate pingete taustal jääb peamiseks küsimuseks, kas nad suudavad konkureerida ilma otsesesse konflikti sattumata. Hiina viimased poliitilised signaalid viitavad sellele, et Peking usub oma võimesse seda tasakaalu hoida – vähemalt praegu.
https://arvamus.postimees.ee/8213533/clyde-kull-hiina-on-
foto: Kim Hong-ji