Donald Trumpi eelseisev visiit Notre Dame’i taasavamisele on diplomaatiline žest keerulisel ajastul, kirjutab suursaadik Clyde Kull Postimehes.
Käesoleva nädala algul sai teatavaks, et Donald Trump osaleb 7. ja 8. detsembril Pariisi Jumalaema kiriku, Notre-Dame’i katedraali taasavamise tseremoonial koos ligi 50 riigi- ja valitsusjuhiga. Tegu on Trumpi esimese välisreisiga kuu aega pärast tagasivalimist ja kuus nädalat enne ametisse astumist, ajal, mil kogu maailm murrab pead uue administratsiooni koosseisu ja välispoliitiliste kavatsuste tagamaade üle.
Visiidil on sügav ajalooline, sümboolne ja poliitiline tähendus. See mitte ainult ei rõhuta Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa vahelisi kestvaid kultuurisidemeid, vaid on ka lakmuspaberiks Trumpi teise perioodi diplomaatia meetoditele. Osalemine sellisel tähelepanuväärsel sündmusel on märgiks valmisolekust taas suhelda Euroopa liitlastega, et maandada uuel ametiajal võimalikke kerkivaid Atlandi-üleseid pingeid.
Pariisi Jumalaema kiriku taastamine kui rahvusliku taassünni metafoor nii prantslastele kui ameeriklastele
Pärast 2019. aasta laastavat tulekahju taastatud Notre-Dame’i katedraal, mis on Prantsusmaa kultuuripärand ja ülemaailmselt imetlust pälviv arhitektuurimälestis, sümboliseerib vastupidavust ja taastumist. See on sobiv metafoor Trumpi tagasipöördumisele maailmaareenile, peegeldades tema valimiskampaania käigus esile toodud uuendamise ja ülesehitamise teemasid.
Mõlemal liidril on kalduvus seostuda võimsate sümbolitega ning kasutada ära ajaloolisi ja sümboolseid sündmusi, näiteks maailmasõdade mälestusüritusi, et rõhutada USA ja Prantsusmaa kestvat partnerlust hoolimata poliitilistest erimeelsustest.
Macroni ja Trumpi suhetel on keeruline ajalugu, see on varieerunud südamlikust koostööst teravate erimeelsusteni, eriti kaubandus-, kaitse- ja kliimapoliitikas. Macron võõrustas Trumpi 2017. aasta Bastille’i päeva pidustustel, žest, mis silus ajutiselt poliitilisi erimeelsusi sellistes küsimustes nagu Pariisi kliimakokkulepe või kaitsekulutused ja Euroopa armee loomise idee. Samuti ei kandnud vilja Macroni jõupingutused USA ja Iraani vaheliste lahkarvamuste vahendamisel 2019. aasta G7 tippkohtumisel Biarritzis, kuhu Macron kutsus ka Iraani välisministri dialoogi julgustamiseks. Nendest erimeelsustest hoolimata on Macron järjekindlalt rõhutanud Atlandi-ülese koostöö tähtsust, positsioneerides end Euroopa huvide peamiseks vestluspartneriks Washingtoniga.
Seekordne visiit annab võimaluse ehitada USA ja Prantsusmaa suhted uuele alusele, eriti arvestades ühiseid globaalseid väljakutseid. Möödunud laupäevases telefonivestluses, kus Macron sai Trumpilt lubaduse tulla Pariisi, puudutati lühidalt ka sõda Ukrainas ja olukorda Lähis-Idas, kus pärast habrast relvarahu Liibanonis jätkuvad lahingud Gaza sektoris ning Assadi-vastaste jõudude pealetung Süürias. Uus USA administratsioon, mis on väga lähedane Benjamin Netanyahu valitsusele, kavatseb avaldada Teheranile maksimaalset survet ajal, mil Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik püüavad vastupidi taasalustada läbirääkimisi Iraani tuumaprogrammi üle. Liidrid leppisid seekord kokku, et jätkavad oma mõttevahetust Notre-Dame’is toimuva tseremoonia kõrval.
Trumpi visiit Pariisi toimub kriitilisel hetkel, kui ta püüab oma rahvusvahelist tegevuskava uuesti määratleda. Trumpi «Ameerika eelkõige» poliitika on meelepärane tema valijatele, aga samal ajal pingeallikaks suhetes traditsiooniliste liitlastega.
Oma esimesel ametiajal kehtestas Trump Euroopa kaupadele tariifid, mis kutsus esile vastumeetmed. Trump on lubanud tõsta tariife veelgi. Visiit võib luua aluse aruteludele kaubandustõkete vähendamise ja ühiste majandusprobleemide käsitlemise üle.
Trumpi taganemine Pariisi lepingust on endiselt valusaks punktiks USA ja Prantsusmaa suhetes. Kuigi Macron nõuab tõenäoliselt USA juhtrolli säilitamist kliimaküsimustes, võivad Trumpi siseriiklikud energiapoliitika prioriteedid seada sellele piirangud. Kindlasti jälgitakse tähelepanelikult Trumpi sõnumeid ülemaailmse julgeoleku tagamisel, sealjuures Trumpi NATO pühendumuse ja Euroopa kaitse osas.
Macroni jaoks kujutab visiit endast diplomaatilist läbimurret ajal, mil ta on nõrgenenud nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel areenil ning Prantsusmaa on vajumas ebakindla lõpuga poliitilisse kriisi, mida ilmestavad lõhestunud valijaskond tugevnevate äärmuslike jõududega ning jätkuv majandussurve. Trumpiga kohtumine võimaldab Macronil näidata riigimehelikkust ja tugevdada Prantsusmaa rolli ülemaailmse liidrina. Macron kasutab tõenäoliselt võimalust, et propageerida Euroopa suuremat ühtsust ja suveräänsust, rõhutades seejuures Prantsusmaa juhtpositsiooni ülemaailmsete probleemide lahendamisel, alates kultuuripärandist kuni kliimameetmeni.
Trumpi osalemine Notre Dame’i taasavamisel on rohkem kui tseremoniaalne žest. Vähemalt kaheks päevaks saab sellest diplomaatia, kultuuripidustuste ja poliitilise suhtluse keskne sündmus. Kas see visiit tähistab uue peatüki algust Atlandi-üleses koostöös või mineviku pingete jätkumist, sõltub mõlema liidri konstruktiivsest valmisolekust.
Notre Dame’i katedraali taasavamine, mis on vastupidavuse ja uuenduslikkuse sümbol, võiks olla sobivaks taustaks uuele peatükile USA ja Prantsusmaa suhetes, mis on jätkuvalt transatlantilise koostöö võtmetegur.
Notre Dame’i restaureeritud kirikutorni varjus jälgib maailm, kas Trump ja Macron suudavad oma erimeelsustest kõrgemale tõusta, et tegeleda päevakajaliste probleemide lahendamisega.