- Kuigi G7 grupp on arenenud, on selle pikaajaline püsimajäämine taas ebaselge.
- Võib öelda, et G7 on ajaga kaasa läinud ja teinud läbi muutuse.
Tõepoolest, kuigi BRICS eksisteeris juba enne Venemaa väljaviskamist G8st, on näha, kuidas Moskva on saanud kasu selle grupi tugevdamisest ka hiljem, kirjutab suursaadik Clyde Kull arvamusloos Postimehes.
Tänavune, äsja lõppenud G7 liidrite 50. tippkohtumine oli korraldajamaa Itaalia ja selle paremradikaalse peaministri Giorgia Meloni nägu. Meloni peamisele «murelapsele», migratsioonitulva ohjeldamisele, läheneti positiivse hõlmamise nurga alt. Rõhutati algatusi Aafrika ja Vahemere piirkonna stabiilsuse ja majanduskasvu tagamiseks, sealhulgas edendades jätkusuutlikke ja taastuvaid energialahendusi.
Kõige suurema globaalse mõjuga väljakutse, tehisintellekti (AI) arutelud keskendusid AI tehnoloogiate eetilisele kasutamisele ja reguleerimisele, kus panustas ka esimest korda kohtumisel osalenud paavst Franciscus.
Põhimõtteline kokkulepe Vene külmutatud varade kasutamisest Ukraina võitluses agressoriga saavutati juba G7 tippkohtumise eelõhtul, selle tehnilised üksikasjad tuleb G7 rahandusministritel paikka saada selle aasta lõpuks.
G7 juhid kinnitasid taas oma pühendumust reeglitel põhineva rahvusvahelise korra säilitamisele, õiglaste kaubandustavade järgmisele ning avaldasid toetust demokraatlikele riikidele autokraatlike riikide ahistamikatsete vastu.
50. kohtumine on rühmituse jaoks oluline verstapost
Selle lähted on 1970. aastate alguses, kui Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, USA ja tollal veel Lääne-Saksamaa rahandusministrid moodustasid mitteametliku «raamatukogurühma», kohtumispaiga, USA Valge Maja raamatukogu järgi. Rühm kutsuti kokku Bretton Woodsi rahasüsteemi kokkuvarisemise ja naftat eksportivate riikide organisatsiooni koordineeritud naftaembargo tagajärjel tekkinud majanduskriisi lahendamiseks. Jaapani rahandusminister liitus 1974. aastal. Esimene ametlik riigipeade tippkohtumine toimus 1975. aastal Chateau de Rambouillet’s Pariisi lähedal Prantsusmaal. Sellel kohtumisel osales ka Itaalia ning aasta hiljem lisandus Kanada.
Tolle aja rahvusvahelise läbikäimise tavade järgi, kus riigipeade kohtumised leidsid aset pigem ühe korra ja juhtumipõhiselt, olid G7 regulaarsed tippkohtumised midagi uut ja ainulaadset. Tingituna maailma majanduse juhtimise eesmärgist oli G7 kõige märkimisväärsem saavutus vahetuskursiga manipuleerimise ohjeldamine ja USA dollari suhtelise väärtuse muutmiseks vajalik kooskõlastamine. Need jõupingutused kulmineerusid 1985. aasta Plaza lepinguga ja 1987. aasta Louvre’i lepinguga, mille eesmärgid oli vastavalt dollari väärtuse nõrgendamine ja seejärel stabiliseerimine
G7 kohtumised on endiselt olulised, kuid mitte enam sellepärast, et neid peetakse maailmamajanduse koordineerimise tähtsündmuseks. See au kuulub nüüd G20-le, mis on maailma suurimate majanduste iga-aastane kohtumine. Selle asemel võib G7 kohtumiste olulisuse asetada kaalukausile, kus teisel pool on vastukaaluks kujunemas G7 jäljendav BRICS-riikide blokk, mis algselt koosnes Brasiiliast, Venemaast, Indiast, Hiinast ja Lõuna-Aafrikast, kuid kuhu nüüdseks on lisandunud uued liikmed Iraan, Egiptus, Etioopia ja Araabia Ühendemiraadid. Väidetavalt on väljendanud huvi ühineda BRICSiga selle aasta oktoobris Kaasanis toimuval tippkohtumisel veel 59 riiki. BRICSi atraktiivsus seisneb selle eesmärgis vähendada sõltuvust USA dollarist ja edendada kohalike vääringute kasutamist liikmesriikide vahelistes piiriülestes tehingutes.
Kuigi BRICS-riigid ei pruugi otseselt arendada oma blokki «vastukaaluks G7-le», on iga-aastastel tippkohtumistel esitatud kriitika lääne korra vastu selgelt suunatud G7-le. Tõepoolest, kuigi BRICS eksisteeris juba enne Venemaa väljaviskamist G8st, on näha, kuidas Moskva on saanud kasu selle grupi tugevdamisest ka hiljem. Samal ajal, kui G7 riigid ühinesid Moskva vastu ja Kiievi toetamiseks, on BRICS-riigid pakkunud Venemaale materiaalset ja diplomaatilist tuge pärast selle täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
G7 näib omakorda olevat omaks võtnud rolli BRICSi, või vähemalt selle grupi R (Venemaa) ja C (Hiina) komponentide, vastandina. Liikmesriigid kasutasid 2022. aasta tippkohtumist oma seisukohtade koordineerimiseks Venemaa ohjeldamisel. 2023. aasta tippkohtumise peamine fookus oli kujundada plaan Hiina kasvava majandusliku ja poliitilise mõju tõkestamiseks globaalsel areenil.
Selle, 2024. aasta tippkohtumisel hoiatati Hiinat uute sanktsiooni eest, mis võivad kaasneda Venemaa sõjategevuse jätkuva toetamise eest. Seevastu olid Brasiilia ja India juhid tänavuse kogunemise kutsutud külaliste seas, nagu ka eelmisel aastal. Ja Lõuna-Aafrika president oli kutsutud külaline 2022. aastal. Võib öelda, et G7 on ajaga kaasa läinud, muutudes maailma juhtivate tööstusriikide majandusfoorumist peamiselt poliitiliseks foorumiks, mis esindab lääne juhitud globaalse korra tugisambaid ning on koht, kus kosida mõnda kõhklevat kasvava majandusega arengumaad.
Kuigi G7 grupp on arenenud, on selle pikaajaline püsimajäämine taas ebaselge. On alust kartuseks, et Trumpi tagasivalimise korral jääb rahvusvaheline koostöö tagaplaanile. G7 Euroopa riikides, nüüd lisaks Itaaliale Saksamaal ja Prantsusmaal, on võimust võtmas paremäärmuslus, mis võib samuti õõnestada G7 ühtsust liberaalse demokraatliku maailma juhtivate riikide kokkutulekuna.
Tänavust kohtumist näiteks juba ilmestas president Macroni ja Itaalia peaministri Meloni vastasseis, kui Meloni ei olnud nõus abordi ja LBGTQ õiguste eraldi mainimisega kohtumise lõppdokumendis. Seega, kui rääkida tulevikust, siis on küsimus mitte niivõrd kui kaalukad saavad olema tulemused, vaid kas G7 peab vastu veel viis, rääkimata 50 kohtumisest.
https://arvamus.postimees.ee/8041975/clyde-kull-g7-grupi-pikaajaline-pusimajaamine-taas-ebaselge