Euroopa poliitikute suurim väljakutse on veenda valijaid, et Euroopa Parlamendi valimised üldse omavad tähtsust. Europarlamendi valimiste järel kujunev pilt saab olema kirju ja keeruline, kirjutab Clyde Kull ERR.ee’s.
6.-9. juunil toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmistused koguvad Eestis ja kogu Euroopas hoogsalt tuure. 27 liikmesriigis saavad ligi 450 miljonit inimest hääletada oma kandidaatide poolt uude, 720 parlamendiliikmega riikideülesesse esinduskogusse, kus Eestil on seitse kohta. See on üks maailma suurimaid demokraatlikke valimisi, mis jääb oma arvukuselt alla vaid India valimistele.
Üleeuroopalise seadusandliku võimu valimisi on seni saatnud paras annus skeptilisi noote. Euroopa võib küll olla uhke oma demokraatlike traditsioonide ja tagatiste üle, kuid tavainimesel on raske hoomata selle bloki juhtimise keerukat ülesehitust.
Riiklikel või kohalikel valimistel on valijatel tavaliselt üsna kindel arusaam sellest, millisesse rolli nad kandidaadi valivad. Seevastu Euroopa Liit on oma keerulise institutsioonide struktuuri ja aina laienevate pädevustega paljude valijate jaoks ebamäärane ja udune projekt.
Euroopa Parlamendil on suur võim
Võib üpris kindlalt väita, et paljud Euroopa valijad ei mõista Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu erinevust ning vaid vähestel on selge arusaam europarlamendi poliitilistest rühmitustest, mis tegutsevad sarnaselt erakondade ja fraktsioonidega liikmesriikide parlamentides.
Kui paljud teavad, mis vahe on Renew Europe ja Euroopa Rahvapartei fraktsioonil? Kui paljud oskavad nimetada isegi peamisi rühmitusi, mis kujundavad europarlamendi dünaamikat, või nende maailmavaadete ja prioriteetide erinevusi?
Ometi on Euroopa Parlamendil liidus suur võim. Ja kuna Euroopal on jätkuvalt oluline majanduslik ja välispoliitiline roll, siis on valimistel märkimisväärne mõju mitte ainult Euroopas elavatele inimestele, vaid ka ülejäänud maailmale.
See kehtib eriti praegusel ajal, mil Euroopa seisab silmitsi Venemaa agressiooniga ja eelseisvad USA presidendivalimised võivad tuua endaga kaasa suuremad geopoliitilised muutused, kui nimetada vaid kahte pöördelist sündmust käesoleval rahutul aastal.
Ei ole üllatav, et Euronews/Ipsose hiljutise küsitluse kohaselt peegeldab prognoos europarlamendi tulevasest koosseisust suundumusi, mida on näha liikmesmaade siseriiklikel valimistel. Ennekõike täheldatakse paremäärmuslaste toetuse kasvu. Lisaks sellele näitasid küsitlused roheliste ja liberaalide ehk turusõbralike erakondade langust.
Kõige dramaatilisem muutus oli prognoositav toetuse kasv Identiteedi ja Demokraatia fraktsioonile, paremäärmuslikule euroskeptilisele blokile, kuhu kuuluvad muu hulgas Saksamaa AfD, Belgia Vlaams Belang ja Prantsusmaa Rahvuslik Ralli (Rassemblement National). Praegu on sellel 59 kohta, kuid ennustatakse 81 kohta, mis tähendaks 37-protsendilist tõusu.
Vaatamata parempoolsete tõusule ning roheliste ja tsentristliku Renew Europe’i vastavale langusele, paistab siiski, et enamik kohti uues 720-kohalises parlamendis jääb tsentristlike või paremtsentristlike Euroopa-meelsete rühmituste kätte. Konservatiivne Euroopa Rahvapartei (EPP) säilitab eeldatavasti suurima hulga kohtadest, tagades EL-i poliitika ja persoonide järjepidevuse.
Mainitud uuring annab hea ülevaate valijate muredest ja prioriteetidest.
Vastajad keskendusid küsitluses teravalt majandusküsimustele. Viiest peamisest välja toodud probleemist olid neli seotud majandusega, kusjuures esmatähtsad olid inflatsioon ja ebavõrdsus, millele järgnesid tööpuudus ja majanduskasv. Ebaseaduslik sisseränne oli ainus teema, mis ei olnud otseselt seotud majandusega. Kuuendal kohal oli võitlus kliimamuutustega.
Inflatsiooni järsk langus on vähe mõjutanud muret hinnatõusu osas. Euroala inflatsioon on langenud 10,6 protsendilt 2022. aastal praeguse 2,6 protsendini. Kuid see ei tähenda, et hinnad on langenud, langenud on vaid hindade tõusu kiirus, nii et see teema on jätkuvalt märkimisväärne poliitiline mõjutaja.
Huvitaval kombel oli inflatsiooni oma peamiseks prioriteediks nimetavate inimeste seas kõige rohkem neid, kes ütlevad, et kavatsevad hääletada paremradikaalsete poolt. Seda on kasulik panna kõrva taha kampaania käigus, kuna potentsiaalselt võib paremradikaalide toetus muutuda tagasihoidlikumaks, kui elukalliduse kriis jätkab taandumist.
Kooskõlastatud tegutsemine kriisi ajal on vajalik
Käimasolev diskussioon liikmesmaades osutab, et konkureerivad poliitilised rühmitused otsivad vastuseid murettekitavale majandusolukorrale igaüks läbi oma ideoloogilise prisma.
Tsentristlikud erakonnad väidavad, et nende poliitika on aidanud tõhusalt langetada hindu, eriti energiahindu, mis tõusid järsult pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Vasakpoolsed erakonnad on selle väite vaidlustanud, nõudes suuremat toetust elukalliduse tõusuga võitlevatele tagasihoidlikuma sissetulekuga peredele.
Vasaktsentristid keskenduvad samamoodi vajadusele suurendada sotsiaalset kaitset, kuid seda viisina ebavõrdsuse vähendamiseks, mis oli küsitluses teine prioriteet. Paremtsentristlikud erakonnad rõhutavad pigem vajadusele edendada majanduskasvu – see on kolmas prioriteet –, et parandada kõigi olukorda.
Euroopa poliitikute suurim väljakutse on veenda valijaid, et valimised üldse omavad tähtsust. Euroopa Parlamendi valimised on EL-i algusaegadest alates kannatanud tagasihoidliku valimisaktiivsuse all, jäädes järjepidevalt alla riiklike valimiste osavõtu numbritele.
2024. aasta valimised on proovikiviks väitele, et 2019. aasta europarlamendi valimised, mil valimisaktiivsus ületas esmakordselt 50 protsendi piiri, olid murdepunktiks. Seni vaevlesid 1994. aastal alguse saanud valimised püsivalt 20-30 protsendi osavõtu piirimail. 2019. aasta hääletus toimus pärast Brexiti referendumit ja keset Londoni ja Brüsseli vahelisi pingelisi läbirääkimisi Ühendkuningriigi EL-ist lahkumise üle, mis võis ajendada suuremat valimisaktiivsust kui toetuse avaldamist liidule.
Euroopa ees seisvad väljakutsed on sellest ajast alates ainult suurenenud, olgu see vajadus jõulisema kaitsepoliitika, iseseisvama tööstuse või kontrollitavama immigratsiooni järele. Koroonapandeemia tõestas, et kooskõlastatud tegutsemine kriisi ajal on vajalik ja kasulik.
Kõrge osalusprotsent annaks löögi euroskeptikutele. Iroonilisel kombel oleks see nii isegi siis, kui toetusnumbritest kasusaajateks oleksid just need rühmad, kes soovivad EL-i võimu ja haardeulatust vähendada.
Europarlamendi valimiste järel kujunev pilt saab olema kirju ja keeruline, mitte midagi sarnast siseriiklike valimiste tulemustega. Selle tagajärjed avalduvad alles ajapikku, erinevalt paljudest teistest sel aastal toimuvatest valimistest, kuid paljuski on need mõjud vähemalt sama olulised ja kindlasti palju laiahaardelisemad.
Clyde Kull 