Ohud pole küll kaugeltki möödas, kuid õigesti tegutsedes pöörame need enda kasuks.
Putini eesmärk halvata Euroopa energiasüsteem Venemaa gaasieksporti kärpides ei ole senini vilja kandnud. Hukatuslik stsenaarium elektrikatkestuste jadaga ei ole täitunud tänu ebatavaliselt pehmele talvele, elektrienergia kokkuhoiule ja teistele energiaallikatele üleminekule.
Aga majandusohud pole veel seljataga. Kodumajapidamised ja ettevõtted on hädas rekordiliselt kõrgete elektrihindadega, mis on põhjustanud kiire inflatsiooni ja kõrgemad intressimäärad. Ukraina sõda käib edasi ja Venemaa gaasitarned aeglustuvad, mistõttu Euroopa energiajulgeolek on ettearvamatutest globaalsetest sündmustest mõjutatavam kui kunagi varem.
1. Kuidas kriis tuli?
Juba enne 2022. aasta veebruari, kui Venemaa Ukrainasse tungis, oli Euroopa energiasüsteem pinges. Nõudlus elektrienergia järele oli suurenenud, sest riikide majandus taastus pandeemiast tingitud sulgemisest ning pikk ja karm talv suurendas nõudlust kütte järele. Elektritootjad olid raskustes, sest paljude elektrijaamade ülalpidamiseks vajalikku maagaasi nappis ja ebatavaliselt nõrk tuul vähendas tuulegeneraatorite toodangut, millest oli saanud energiavarustuse oluline osa.
Tulemus: 2021. aasta teisel poolel tõusid elektrihinnad rohkem kui kolmekordseks. Siis vallandas Venemaa sõjaline kampaania sanktsioonid Moskva vastu, millele Putin vastas gaasirelvaga. 2022. aasta septembriks peatas Venemaa kõik tarned Nord Streami kaudu Saksamaale. Euro kukkus, sest investorid arvestasid oodatava löögiga Euroopa majanduse pihta.
2. Kuidas on suudetud energiakatkestusi vältida?
Esiteks, vähem tarbides. Elektri ja gaasi hinna vähemalt neljakordne tõus sundis kodumajapidamisi ja ettevõtteid oma energiatarbimist vähendama, et muuta arved taskukohasemaks. Tarbimist vähendas ka avalik sektor alustades munitsipaalhoonete ja spordisaalidega ning lõpetades presidendipaleedega. Inimesed käisid lühemalt duši all, langetasid termostaatidel temperatuuri ja isoleerisid oma kodusid paremini.
Kriis pani paika selle, mida Prantsuse ametnikud nimetasid „energiasäästlikkuseks“, ja Morgan Stanley prognoosib, et Euroopa gaasitarbimine jääb 2023. aastal umbes 16% alla viie aasta keskmise. BloombergNEF-i hinnangu järgi kasutasid Lääne-Euroopa tehased 2022. aasta augustist detsembri lõpuni umbes veerandi võrra vähem gaasi kui tavaliselt. Sellest hoolimata on tootmine ikka laienenud. 2022. aasta novembris oli euroala töötleva tööstuse toodang 3% suurem kui 2021. aasta keskmine.
3. Kuidas Euroopa Liit Venemaa energia asendas?
Norra, kelle gaasieksport Euroopasse kasvas 8%, tõrjus Venemaa kui piirkonna suurima gaasitarnija välja. Saksamaa ja Madalmaad ehitasid uued veeldatud maagaasi rajatised, võtmaks vastu LNG-d Katarist, USA-st ja Austraaliast. Morgan Stanley andmetel 2022. aastal veeldatud maagaasi import Euroopasse kahekordistus. Saksamaa pikendas ka oma allesjäänud tuumareaktorite eluiga ja taaskäivitas mitu söeküttel töötavat elektrijaama, mis olid nende suure süsinikuheite tõttu seisma pandud. EL-is suurenes kivisöe ja pruunsöe kasutamine elektrienergia tootmiseks mullu 6%, võrreldes aasta varasemaga.
4. Kas see toimis?
Lambid põlevad ja enamik ettevõtteid töötab edasi. Ja gaasivarud pole olnud lõpukorral, osaliselt tänu keskmisest leebemale talvele, mis vähendas nõudlust kütte järele. See on võimaldanud täita gaasihoidlaid ja anda Euroopale järgmise talve jaoks elutähtsa puhvri. Gaasi hind oli jaanuaris madalam kui Ukraina sõja alguse ajal ja 80% madalam möödunud augustikuu tipphinnast, kuid siiski tunduvalt kõrgem kui ajaloolised keskmised hinnad. Elektrienergia hinnad langesid samavõrra.
5. Kas kriis hakkab siis lõppema?
Veel mitte. Valitsused on kulutanud üle 700 miljardi dollari, et kaitsta kodumajapidamisi ja ettevõtteid energiahindade tõusu eest. Ja sellest ei piisa, et peatada kogu Euroopas tõenäolist pikemaajalist majanduse ja elatustaseme langust. Venemaa gaasi ja nafta eemaldamine Euroopa energiaallikate hulgast on kaasa toonud suuremad hinnakõikumised ning sellest tingitud riskiarvestuse tõttu võivad tarbijad veel aastaid rohkem maksta.
6. Miks sõltus Euroopa nii tugevalt Venemaa energiast?
Venemaa on olnud üks maailma suuremaid gaasieksportijaid ja Euroopa oli nende peamine klient. Kuna üle kogu Euroopa suleti viimasel aastal söe- ja tuumajaamad, hakkasid Saksamaa ja mõned teised riigid veelgi rohkem Siberi gaasi tarnivatest torujuhtmetest sõltuma. Manitsused, et seda sõltuvust on vaja vähendada, langesid kurtidele kõrvadele. Kuna mõlemad pooled said kasu ja gaasijuhtme kaudu tarnitud gaas oli sageli odavam (ja puhtam) kui muud energiaallikad, võeti vähe ette muid meetmeid. Aga pärast Ukraina-vastase agressiooni algust oli vastuvõetamatu kulutada kuni 1 miljard dollarit päevas Venemaalt imporditavale gaasile, naftale ja kivisöele – selle rahaga toetatakse Vene sõjamasinat.
7. Kas Euroopa on lõplikult loobunud Venemaa energia kasutamisest?
Mitte päris. Ukrainat läbivates torutarnetes jäi läinud aasta neljandas kvartalis järele vaid 3% Lääne- ja Kesk-Euroopa nõudlusest, kuid Venemaa oli Morgan Stanley andmetel 2022. aastal endiselt Euroopa suuruselt kolmas LNG-tarnija. Kas ja millal gaasivoog nullini väheneb, on raske öelda. Kuigi energiaanalüütikud arvestavad seda oma mudelites, pole Venemaa ega ka EL andnud mõista, et see varsti täielikult peatub. EL-i Venemaa-vastaste sanktsioonide eesmärk on järk-järgult lõpetada Venemaa energia import, kuid ajastus oleneb osaliselt sellest, kui lihtne on leida alternatiivseid allikaid, mis on Ida-Euroopa riikide jaoks eriti keeruline ülesanne. Gaas voolab endiselt Ukraina kaudu ja Türgi kaudu Balkanile minev gaasijuhe on samuti töökorras.
8. Kas Venemaa gaasist loobumisel on ka negatiivseid külgi?
Energiavarustuse mitmekesistamine on üldiselt hea, kuid suurem sõltuvus gaasi maailmaturust on seotud riskidega. See on kaup, mida kasutatakse üha enam kogu maailmas ja Euroopa energiaettevõtjad konkureerivad Aasiast pärit ostjatega. Maailma ühe suurima, Hiina majanduse elavnemine võib suurendada kütuse pärast konkureerimist ja panna hinnad järsult tõusma. Veeldatud maagaas on ka süsinikdioksiidimahukam kui torugaas.
9. Mida see kõik tähendab Euroopa keskkonnahoidlike ambitsioonide jaoks?
Lühikeseks ajaks tundub söeküttel töötavate elektrijaamade taaskäivitamine kliima jaoks halva uudisena. Aga pikemas perspektiivis on kriis muutnud Euroopa valitsused otsustavamaks, et loobuda Venemaa energiast ja üldse fossiilkütustest ning kiirendada puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõttu. Päikese- ja tuuleenergia tootmine suurenes 2022. aastal 12%. Rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangu järgi kasvab puhta energia, nagu tuule- ja päikeseparkide toodangu kasutuselevõtt maailmas järgmise viie aasta jooksul peaaegu kahekordseks.
Seni on poliitikakujundajad EL-i kliimapoliitika lipulaevale rohekokkuleppele truuks jäänud. Selle eesmärk on saavutada sajandi keskpaigaks kasvuhoonegaaside heitkoguste nulltase. EL sai 2020. aastal umbes viiendiku oma koguenergiast taastuvatest energiaallikatest ja kavatses selle osakaalu 2030. aastaks suurendada 40%-ni. Pärast Ukraina sõja algust suurendati eesmärki 45%-ni.